Välismaa moodi peod | November 2018
SUUR SUVEPRALLE KAIUS: Meelise ja Mari ühine sünnipäevapidu oli rahvarohke ja menukas. Laud oli lookas ja lõkkel grilliti filipiinlaste kombel tervet põrsast.
Eesti filipiinlaste kogukond pole väga suur, aga aja pikku aina täieneb. Samas hoiavad need, kes siin on, väga kokku – suheldakse iga päev, korraldatakse pidusid jne. Tänu oma filipiinlasest abikaasale ja linna kolimisele satun minagi sageli pidudele. Need erinevad eestlaste kokkusaamistest omajagu.
Tekst: MEELIS LUKS Fotod: AARE HINDREMÄE, ERAKOGU | NIPIRAAMAT nr 129
Kui Eesti pidudel on tähtsal kohal tuju tõstmiseks alkohol, siis filipiinlaste peol on kõige tähtsam söök. Alkoholi tarbivad vähesed ehk vaid filipiini naiste eestlastest abikaasad. Teised, Filipiinidelt Eestisse tööle, peamiselt IT-ettevõtetesse tulnud mehed, kanget kraami ei puudu. Kui, siis õlut või veini, aga ikka väga mõõdukalt, purju jäämata.
Kõike, mida hing ihkab
Laud peab filipiinlaste peol ikka lookas olema, muidu pole see mingi pidu. Süüakse riisi, liha, nuudlitoite, kevadrulle. Magustoiduks on jälle riis, kleepuv ja magus (see mulle väga ei maitse), banaanirullid (need on peaaegu nagu kevadrullid), koogid ja tordid. Kõrvale juuakse koolat ja mahlu.
PIDU 70 KÜLALISELE! Enamiku toite valmistas Mari ise. Kõik sõid ja kiitsid!
Suviti oleme abikaasa Mariga korraldanud sõpradega aiapidusid mu vanematekodus maal. Sel suvel oli meil seal ühine suur sünnipäevapidu. Olen sündinud südatalvel, Mari mai alguses, mil pole ka kuigi soe, seega otsustasime teha peo hiljem, hoopis südasuvel. Selle peo tarbeks kokkas mu naine kaks päeva. Põhiline n-ö peo täht oli terve põrsas, mida grillisime filipiinlaste kombel tervena elaval tulel vardas. Selle juures oli meile abiks sõber, kes teadis, kuidas siga ette valmistada ja vardasse pista. Mu isa ehitas selleks tarbeks ka sobiva tulekolde ja muretses suure grillvarda. Seameister segas kokku maitsesegu, mis koosnes sidrunheinast, sibulast, küüslaugust, loorberilehtedest, mustast piprast ja soolast, ning toppis selle sea sisse. See tehtud, pandi paika varras ja seameister õmbles jämeda nõelaga sea kõhu kõvasti kinni. Suur eeltöö tehtud, läks põrsas peo hommikul tulele. Meister keerutas siga aeg-ajalt tule kohal ja valas sea üle koolaga, et põrsas ilus pruun tuleks. Õhtuks oli liha küps ja väga maitsev.
Külalistele, keda oli ligi 70, meeldis pidu väga. Nad kiitsid toite ja uurisid, millest üks või teine roog tehtud oli. Aga põhiline, mis mulle meeldis: keegi ei jäänud purju, aga samas oli kõigil tuju super hea. Ka murumänge me meelelahutuseks ei korraldanud, taustaks mängis muusika. See ja koos söömine oligi kogu meelelahutus.
Hädas filipiinlane Eesti peol
Eelmise aasta lõpust meenub aga üks Eesti pidu, kuhu meid oli kutsutud. Kuna Mari vend oli sel ajal Eestis, võtsime temagi kaasa. Vend arvas, et nüüd saab korralikult süüa – pidu ju. Seal aga selgus, et igale külalisele oli ette nähtud vaid pisike koogike. Nii see mees nälga kannataski ja pärast ei saanud aru, kas pidu polnudki.
Eks Marigi on imestanud, et meie pidudel on nii vähe erinevaid toite. Lisaks on tema jaoks kummaline söögivalik: verivorstid, sült, võileivatort. Neid Mari ei söö ja need ei tundu talle ka suuremat sordi peotoitudena.
Kuidas pidu lõppeb?
Filipiinlaste peod lõppevad ikka nii nagu meiegi peod – suure koristami sega. Tavaliselt aitavad külalisedki pererahval kodu korda seada ja lahkuvad. Öö peale ei jääda. Mari on aga jutustanud, et kui tema kodukohas Mindanao saarel on kellelgi sünnipäev, on kõik külaelanikud teretulnud läbi astuma ja piduroogi maitsma. Külalised ei pruugi sünnipäevalist tundagi, aga saavad siiski peost osa.
Lahutamatu osa filipiinlaste pidudel on ka karaoke, sest neile meeldib väga laulda. Sel põhjusel on peaaegu igas peres karaokemasin. Minu Marilegi meeldib karaoke ja niisama laulda, ka siis, kui pidu pole, näiteks majapida mistöid tehes.
Sünnipäevalapsed 🙂
